Kilingi-Nõmme kiirabi telefoninumber 449 0103 ei ole enam kasutusel ning väljakutseid on võimalik teha ainult Häirekeskuse lühinumbril 112.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas toimuvad uuel aastal PRIA meede 1.1 Koolitus – ja teavitustegevus toetusele mitmed tasuta koolitused metsa majandamisega tegelevatele isikutele.

2010. aasta esimesel poolaastal on viis 8-tunnist koolituspäev, mille sihtgrupiks on eelkõige Pärnumaal metsandusega tegelevad inimesed (igas grupis 15 kohta). Vabade kohtade olemasolul saavad liituda huvilised teistest maakondadest.

Ühepäevased koolitused:
21. jaanuar -  Metsaseadus ja metsandust reguleerivad õigusaktid
18. veebruar -  Ümarmetsamaterjalide mahu määramine
8. aprill -  Kasvava metsa hindamine
20. mai -   Metsa relaskoopmõõtmine
21. mai -  Metsa hindamine elektronklupi abil

2010. aasta esimesel poolaastal toimub veel kuus 2-päevast koolitust (16 tundi). Sihtgrupiks erametsade jätkusuutlikkust majandamist huvitatud inimesed üle vabariigi (igas grupis 15 kohta).

Kahepäevased koolitused:
4.-5. märts -  Uuendusraie
25.-26. märts -  Juriidiliselt korrektne metsaomandi kasutamine
29.-30.aprill -  Taimla rajamine ja hooldamine
13.-14. mai -  Metsauuendus 
27.-28. mai -  Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine
28.-29. juuni -  Metsa puhkemajanduslik kasutamine

Kõik koolitused algavad kell 9.00. Osalejatele tasuta õppematerjalid, õppekäigud. Toitlustus ja 2-päevastel koolitustel ka majutus samuti tasuta. Kohalesõidukulusid ei kompenseerita.

Päevakavad, lektorid ja registreerimine vt. Pärnumaa Kutseharidusekeskuse kodulehelt Voltveti koolituskeskus – täiendõpe http://www.hariduskeskus.ee.n13.nss.ee/index.php?id=983

Registreerimine e-kirjaga: piret.koorep@hariduskeskus.ee ja telefonil 51 68 099
Teave veel www.pikk.ee ja www.pria.ee

PRIA meede 1.1 Koolitus – ja teavitustegevus rahastatud koolitus Metsaseadus ja metsandust reguleerivad õigusaktid.
   
Kellele: Pärnumaa erametsaomanikud. Vabade kohtade olemasolul saavad liituda huvilised teistest maakondadest
Maht tundides: 8 tundi
Kursuse kestvus: 1 päev
Grupp: 15 osalejat
Toimumisaeg: neljapäev, 21. jaanuar 2010. Päev algab kell 9.00 ja lõpeb 16.15
Toimumiskoht: Pärnumaa Kutsehariduskus Voltveti Koolituskeskus Tihemetsas (Peahoone tee 2 Saarde vald Pärnumaa), v.t ka http://www.hariduskeskus.ee.n13.nss.ee/index.php?id=983
                           
Eesmärk: Teadmiste ja oskuste omandamine metsa kasutamise viisidest, metsakasutusõiguse kitsendustest, metsas toimuvast tegevusest, raieõigust, metsamaterjali üleandmisest või metsa raieks andmisest, metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustust.

Tulemus:Osalejad on omandanud algteadmised jätkusuutlikkuks metsamajandamiseks erametsas. Koolitusel osalejatele väljastatakse koolitustõend.

Koolituse teemad:
* ülevaade valdkonda reguleerivatest õigusaktidest
* metsaomandi tekkimine: metsamaa, metsaomaniku õigused ja kohustused, metsamajanduskava
* metsaseadus
* metsade majandamise eeskiri
* jahinduseeskirjad
* kohustuslik dokumentatsioon metsa majandamisel:  metsateatis, metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmine ja vastuvõtmine, veoseleht, deklaratsioonid, jms.
* ülevaatlikult metsandustoetustest
 
Koolitajad: Taivo Lehesmets (MA), RMK metsaparandustalituse spetsialist, kutseõpetaja   Väino Lill, PKHK Tihemetsa metskonna metsaülem, kutseõpetaja
Maksumus: Koolitus, - materjalid, kohvipausid osalejatele tasuta
Programmijuht: Piret Koorep, PKHK Voltveti koolituskeskuse  juhataja
Info ja registreerimine:  Tel 51 68 099; E-mail piret.koorep@hariduskeskus.ee

Mis on digiretsept?
Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei prindita välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud) ja meditsiiniseadmete kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu.

Milliseid muudatusi digiretsept kaasa toob?
Digiretsepti tulekuga kaob ära senine roheline retseptiplank. Apteeki ravimit välja ostma minnes ei pea inimesel olema kaasas  paberretsepti. Selle asemel peab apteeki minnes kaasa võtma isikut tõendava dokumendi, kus oleks peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass.  Apteeker leiab retseptikeskusest  patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info. Tulevikus saab arst analoogselt välja kirjutada ka meditsiiniseadme kaarti, näiteks glükomeetri testribade ostmiseks.

Millistest apteekidest on juba praegu võimalik digiretsepti alusel ravimeid saada?
Digiretsepti alusel väljakirjutatud ravimid saab kätte retseptikeskusega liitunud apteegist. Nende
nimekiri ning asukohakaart asuvad digiretsepti kodulehel – www.haigekassa.ee/digiretsept

Kas ma pean ravimi ostma konkreetsest apteegist?
Kui arst kirjutab välja digiretsepti, saab selle alusel ravimi kohe osta ükskõik millisest süsteemiga liitunud apteegist.

Kuidas digiretseptiga ravimi apteegist kätte saab? Kas endiselt saab kellegi teise jaoks retsepti järgi rohtu osta?
Ravimi väljaostja peab apteekrile esitama enda isikuttõendava dokumendi, millel on foto ja isikukood. Isikukoodi alusel leiab apteeker retseptikeskusest üles õige retsepti. Kui Te ostate ravimit kellelegi teisele, peate apteekrile esitama patsiendi isikukoodi ning lisaks enda dokumendi.

Privaatne retsept
Kui arst digiretsepti koostab, on retsept vaikimisi avalik st retsepti saavad välja osta kõik isikud, kes teavad patsiendi isikukoodi. Kui soovite retsepti alusel ainult ise ravimit osta, teavitage sellest oma arsti, kes märgib teie soovi retseptile.
Privaatset retsepti saab välja osta ainult patsient ise.
Volitatud retsepti saavad välja osta nii patsient ise, kui ka tema poolt volitatud isikud.

Juhul kui retsepte on ootel mitu, tuleb teada ka ravimi nime või toimeainet ja ostjal tuleb kindlasti esitada ka isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusesse.

Ülemineku periood
Alates 1. jaanuarist 2010 kehtestati kahekuuline digiretseptile ülemineku periood. Selle perioodi kestel saab apteek ravimeid väljastada nii paber- kui digiretsepti alusel. Üleminekuperioodi kestel arst ühele ja samale patsiendile korraga enam nii digi- kui paberretsepti kirjutada ei tohi.
Kui saate arstivisiidil rohelise retseptiplangi, tähendab see, et tegemist ei ole digiretseptiga ja ravimi saab kätte igast Eesti apteegist.

Peale üleminekuperioodi lõppu võib arst erandkorras, näiteks koduvisiitidel, patsiendile välja kirjutada paberretsepti.

Maikuus  saab alguse järjekordne maaväe suurõppus Kevadtorm, toimudes Sakala- ja Pärnumaa valdade territooriumitel, hõlmates valdu Abja-Paluojast Paikuseni. Maastikul hakkavad oma teadmisi lihvima ja rakendama üle 3000 kaitseväelase, tehes seda kolme nädala jooksul.

Kuni aastani 2010 on Kevadtormi läbiviimise piirkondadeks olnud erinevad maakonnad Kirde-, Ida- ja Kagu- Eestis, siis seekordne kevadine suureksam maavägedes toimub esmakordselt läänepoolsemates maakondades. Kevadtormi alade vahetamine on otseselt seotud Kaitseväe ülesandega – tunda oma riigi maastikku ja olla valmis millal tahes ja kus iganes kaitsma Eesti Vabariiki.

Sarnaselt eelnenud aastatele kogunevad suurõppusele Eesti maaväe erinevates väljaõppekeskustes ettevalmistuse saanud üksused, et tegutseda ühtse juhtimise all, ladusas koostöös, ühise püstitatud eesmärgi nimel. Kevadtorm on tõsine eksam kõigile osavõtjaile, kus maksimaalselt realistlikes ja rasketes tingimustes tuleb tegutseda tõsise vastase vastu.

Õppusel osalemine annab kolm nädalat tõsist tööd ja lõppedes teadmise- seda igaühele – hakkama sain! See on hea ja ülev  tunne, mida tavatreeningutel ei koge ja kusagilt mujalt ei saa.

Peale sõjalise poole kannab Kevadtorm ka teist ideed, ühtsuse ideed, sest ainult koostöös oma rahvaga suudab vägi kaitsta riiki. Hea koostöö omavalitsuste ja valdade elanikega õppuse toimumise alal on üks peamisi ülesandeid nii täna kui ka homme. Eesti Kaitsevägi on rahvavägi ja ei saagi olla teisiti, kui  ühinevad kaitseväelaste austus looduse ja kohalike elanike ja nende kodu vastu ning elanikkonna heatahtlik suhtumine oma väkke. Siit tulenevalt on selge, et Kaitsevägi sõlmib enne õppuse algust ka lepingud maaomanikega, kelle valdusi soovitakse Kevadtorm 2010  käigus kasutada.

Kevadtormil osalejad peavad jätma maha maad ja metsad sellistena, nagu need meile kasutada anti, püüd mitte kahjustada teid ja maastikku on esimesel kohal alates õppuse planeerimise faasist.  Õppust planeeriv staap loodab kohaliku elanikkonna toetusele ja mõistvale suhtumisele nii ettevalmistaval kui ka õppuse toimumise perioodil.  Arvestame tõsiasjaga, et Eestit saab kaitsta ainult üheskoos ja seda kaitsmist saab harjutada ainult Eestis.