Tunne ja hoia kodukoha kultuuripärandit ja loodusväärtusi.

Metsad katavad rohkem, kui poolt Eestimaa pinnast. See ei ole alati nii olnud. Veel sajand tagasi oli Eestimaa metsasus ligi kaks korda väiksem kui tänapäeval. Tänase metsamaa asemel laiusid põllud ja metsaheinamaad ning külad koos kõigi vajalike rajatistega. Eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel hakati aegamisi kaugemaid talusid ja külasid maha jätma ning koonduma asulatesse ja linnadesse. Mahajäetud alad metsastusid.

Siiski on veel säilinud palju märke meie esivanemate tegutsemistest, mida nimetatakse pärandkultuuriks. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud, kohanimed ja palju muud.

Need on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid, mida tuleb osata märgata. Märgata selleks, et mitte teadmatusest või hoolimatusest võimsate masinatega metsatööd tehes jätta endisest talu- või taliteest järele mudarenni või sajandivanusest kiviaiast vaid laialilükatud ja mudasse vajutatud kive. Metsas kõrguvast lubjaahjust või vana talu vundamendist on küll mugav vedada kive kiviktaimla rajamiseks või lihtsalt tee täiteks, kas me aga teeksime seda, kui meid oleks õpetatud eelmiste põlvkondade poolt rajatut tundma ja sellesse lugupidavalt suhtuma?
Eespool toodud tekstilõigud ja artikli pealkiri on laenatud raamatust „Väike pärandkultuuri käsiraamat“ ning seda saab edasi lugeda raamatukogus või internetis.
 
Käesoleval kevadel jõudis Riigimetsa Majandamise Keskuse algatatud ERDFi INTERREG IV A Kesk-Läänemere programmi projekt „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja“ Saarde valda. Projekti eesmärgiks on pärandkultuuriobjektide kirjeldamine ja kaardistamine. Selles projektis otsustasid kaasa lüüa ka allakirjutanud. Kahe kuu jooksul toimunud kameraaltööde käigus oleme palju lugenud raamatuid, uurinud internetti ja külastanud Tartu Ajalooarhiivi ning Tallinna Riigiarhiivi. Tähtsaks peame ka kohalikelt inimestelt saadavat infot. Et Saarde vald pindalalt väga suureks on kasvanud, siis meie osaks on Saarde valla piires endiste Voltveti, Kilingi, Pati ja Vana-Kariste mõisa maad. See tähendab, et meie vaatluse alt jäävad välja pärandkultuuri poolest rikkad Jäärja, Veelikse, Tali, Laiksaare, Kalita.

Sügiseni kestvate välitööde käigus püüame üles otsida seniste infoallikate põhjal leitud pärandkultuuriobjekte ning kindlasti kohtuda igas külas ka kohalike elanikega. Ootame vallaelanike poolt teateid nende koduümbruses leiduvate ja meelespidamist väärivate pärandkultuuriobjektide kohta. Palju lisainfot antud teemal leiate Riigimetsa Majandamise Keskuse (www.rmk.ee/et) ja Eesti Metsaseltsi (www.metsaselts.ee) kodulehelt.

Meie kontaktandmed: Helve Soomann – helvesoomann@hot.ee, tel. 55954247 ja Värdi Soomann – vardisoomann@google.com, tel. 55956671. Käesoleva projekti tulemused jõuavad järgmisel aastal Maaameti kaardiserveris pärandkultuuri andmekihile ja koostatakse raamat „Pärnumaa pärandkultuurist“, milles tutvustatakse huvitavamaid säilinud pärandkultuuriobjekte.

Täname koduvalla rahvast senise abi eest ja loodame edasisele koostööle.

Pärnu Kutsehariduskeskus viib Tihemetsas Voltveti koolituskeskuses läbi koolitused erametsaomanikele.

• neljapäev, 13. mai ja reede, 14. mai 2010 – Metsauuendus
• neljapäev, 27. mai ja reede, 28. mai 2010 - Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine

Koolitused on tasuta! Osalejate arv on piiratud!
Täpsema info, kontaktid ja koolitusprogrammi leiad SIIT.

Tänavu on lubatud vanu rehve koguda selleks tähistatud platsile Saarde Kommunaal OÜ töökoja õuel Muru tn 4 Kilingi-Nõmmes. Rehve võib sinna tuua maikuu jooksul.

Rehvikonteiner tuuakse maikuu lõpus, laetakse kogunenud rehvid peale ja viiakse kohe ära. Nii on kokku lepitud Eesti Rehviliiduga, kes korraldab kasutatud rehvide kogumist ja taaskasutamist. Pärast konteineri äraviimist enam Muru tn platsile rehve tuua ei või.

Maikuus võib tuua kõigi mootorsõidukite ja haagiste rehve, seega veo- ja sõiduautode, mootorrataste, mopeedide ja eriotstarbeliste sõidukite rehve, samuti jalgrattarehve. Ära lubati viia ka sekka sattunud traktorirehvid. Rehvide äraandmine ja vedu on  eraisikuile, talunikele, omavalitsustele ja heakorrafirmadele tasuta.   

Ettevõtted ja töökojad, kes müüvad või vahetavad rehve, peavad rehvide tasuta äraandmiseks tegema lepingu MTÜ Eesti Rehviliiduga (tel 56236697) ning Muru tn platsile rehve tuua ei või.
Rehviliidu liikmetelt ning eraisikuilt võetakse rehve vastu. AS Ragn-Sellsi territooriumil Seljametsa külas Paikre prügilasse viiva tee ääres (E-R 09.00-17.00, tel 4475755, 512092).
Rehviliidu kogumispunktide kohta saab infot aadressil www.rehviliit.ee
Rehve saab ära anda ka Paikre prügilas (tel 4455760) ja Paikre sorteerimisjaamas (Raba tn 39 Pärnus, tel 4455750), kuid seal tuleb rehvide eest maksta, seda ka eraisikuil.

NB! Paiguta rehvid tähistatud platsile korrektselt, ära jäta neid kaugemale vedelema!
Ära too koos rehvidega muid jäätmeid! Hoia rehvide mahapanekukoht ja ümbrus puhas!

Rehvide paigutamisel tekkivate küsimustega pöörduda Hugo Tomsoni poole (tel 56987170).

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, InterAct Projektid & Koolitus OÜ ja Clarus MTÜ koostöös Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega ootavad vähemalt ühe aasta tegutsenud praktilise juhtimise kogemusega mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid ja tegevjuhte kandideerima mittetulundusühenduste juhtide arenguprogrammi.
 
Arenguprogramm on praktilise iseloomuga ning keskendub aktuaalsetele küsimustele mittetulundusühenduse juhtimises, toetades juhti jätkusuutliku ja eesmärgipärase ühenduse arendamisel. Arenguprogrammi läbinu omandab süvendatud teadmised mittetulundusühenduse juhtimisest, projektijuhtimisest ja finantsjuhtimisest (kokku 3 moodulit).

Arenguprogramm koosneb kolmest kahepäevasest moodulist. Ühe mooduli maht 2x8 akadeemilist tundi = 16 akadeemilist tundi.
 
Moodulite sisu:
 
I moodul (21-22 mai 2010)
• juhatuse roll ja vastutusalad ning valitseva organi arendamine
• strateegiline planeerimine ja juhtimine MTÜs
 
II moodul (4-5 juuni 2010)
• projektide planeerimine, elluviimine, tulemuse hindamine
• projekti tugitegevuste planeerimine (sh turundus, kommunikatsioon)
• projektitaotluse koostamise levinumad vead
 
III moodul (11-12 juuni 2010)
• eelarvestamine, rahavoogude planeerimine, tulude-kulude arvestamine
• projektide tasuvusanalüüs, finantsjuhtimine ja aruandlus
• lühiülevaade maksudest, finantsaruannete analüüs.

Koolituste toimumisajad:
Moodulite esimene päev kell 13.00- 19.45 (21. mai, 4, juuni ja 11. juuni)
Moodulite teine päev kell 10.00- 17.15 (22.mai, 5.juuni ja 12.juuni)
 
Osaleda on võimalik nii üksikus moodulis kui ka terves arenguprogrammis. Suurema huvi korral eelistame terves arenguprogrammis (3 moodulit)  osaleda soovijaid.
 
Koolitust viivad läbi kogenud praktikud Doris Tupits, Estel Pukk ja Saima Mänd.
 
Koolitusel osalemine on tasuta.

Koolitusel osalemiseks tuleb saata aadressile maarika@peak.ee hiljemalt 10. maiks motivatsiooniavaldus, mis on koolitusgrupi komplekteerimise aluseks.

Lisainfo:
PEAK kodulehelt www.peak.ee  
Kontaktisik: Maarika Varik
Telefon   445 5555 mob: 55517755    
e-post: maarika@peak.ee

OÜ Weiss otsib Tali Vahtra suurfarmi tööle kolme platsilüpsjat. Tööst huvitatud isikutel ühendust võtta telefonil 5249457.

Täpsem info ja kontakt telefonil 5249457 - Tarmo.