Kellele: Erametsaomanikud
Maht tundides: 8 tundi

Kursuse kestvus: 1 päev
Grupp: 15 osalejat (minimaalne osalejate hulk 10)
Toimumisaeg: teisipäev, 15.juuni 2010
Toimumiskoht: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Voltveti Koolituskeskus Tihemetsas, Peahoone tee 2, Saarde vald, Pärnumaa.

Eesmärk: Koolituse läbinud erametsaomanik on omandanud oskuse kasutada puidu mõõtmise operatsioonidel elektronklupi.

Tulemus: Osalejad on omandanud oskused puidu mõõtmiseks elektronklupiga lankide hindamisel, palkide mõõtmisel, harvesteri mõõtepea kontrolliks ja kalibreerimiseks. Koolitusel osalejatele väljastatakse koolitustõend.

Koolituse teemad ja ajakava:
8.45 - 9.15 Koolituse rakendus ja kohv
9.15 – 10.15 Ülevaade valdkonnast. Klupide tutvustamine– Kaja Hiie
10.15 - 12.15 Elektronklupi ehitus, ohutustehnika, klaviatuur– Martti Rooden. Elektronklupi ettevalmistus mõõtmise läbiviimiseks.Klupi menüüd ja kiirvalikud.
12.15 – 13.00 Lõuna ja sõit metsa
13.00 – 16.30 Praktilised tööd metsas - Martti Rooden. Puude sisestamine ülepinnalisel mõõtmisel ja ringproovi tükkidena. Mudelpuude valimine klupi abil, kõrguste sisestamine kluppi. Praktilised individuaalsed mõõtmised klupiga
16.30 - 18.00 Tulemuste vaatamine klupis ja tulemuset kameraalne arvutamine- Martti Rooden.

Praktilisteks töödeks vajalikud porikindlad jalanõud (kummikud) ja putukate eest kaitsev rõivastus.

Koolitajad: Kaja Hiie - Pärnumaa KHK, metsanduse kutseõpetaja ja Martti Rooden- Pärnumaa KHK, lektor.

Maksumus: Koolitus, materjalid, kohvipausid, õppekäikude transport on osalejatele tasuta

Programmijuht: Piret Koorep, Pärnumaa KHK Voltveti koolituskeskus
Info ja registreerimine:  Tel 51 68 099; E-mail piret.koorep@hariduskeskus.ee ja http://www.hariduskeskus.ee/index.php?id=1025

Kellele: Erametsaomanikud
Maht tundides: 16 tundi

Kursuse kestvus: 2 päeva
Grupp: 15 osalejat
Toimumisaeg: esmaspäev, 28.juuni ja teisipäev, 29.juuni 2010
Toimumiskoht: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Voltveti Koolituskeskus Tihemetsas Peahoone tee 2, Saarde vald, Pärnumaa.

Eesmärk: Koolituse läbinud metsaomanik teab metsa puhkemajandusliku kasutamise põhiviise, õiguspärasust, kõrvalkasutuse tootearenduspõhimõtteid, tunneb lihtsamaid praktilisi kasutusi.

Tulemus: Osalejad on omandanud teadmised, et esmahinnata oma metsa puhkemajanduslikku kasutamist. On tutvunud kõrvalkasutuse arengutrendidega ja sellega seotud tootearenduse põhi-mõtteid, reguleerivaid õigusaktidega. Oskab valmistada või olla abiks lihtsa ümarpuidust pingi valmistamisel. Koolitusel osalejatele väljastatakse koolitustõend.

Koolituse teemad/ajakava:
Esmaspäev, 28. juuni
8.45 - 9.00 Koolituse rakendus ja kohv
9.00 - 11.00 Ülevaade valdkonnast. Metsade kõrvalkasutuse alused - Taivo Lehesmets
11.00 - 12.00 Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus –  Taivo Lehesmets
12.00 - 12.30 Lõuna
12.30 - 13.30 Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid – Taivo Lehesmets
13.30 – 14.30 Loodusraja planeerimine ja rajamine. – Kaja Hiie
14.30 – 17.30  Õppekäigud Voltveti mõisapark ja Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale – Kaja Hiie
Õhtusöök

Õpilaskodus saab majutuse registreerida vahemikus 8.30 – 17.30. 

Teisipäev, 29. juuni
7.30 – 8.30 Hommikusöök
8.30 – 10.30 Jahi- ja loodusturism – Väino Lill
10.30 – 11.30 Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus – Arne Õismaa
11.30 - 12.30 Praktiline töö: Ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine (I) - Arne Õismaa
12.00 - 12.30 Lõuna
12.30 - 17.30  Praktiline töö: Ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine (II) - Arne Õismaa

Õppekäiguks vajalikud porikindlad jalanõud (kummikud).
Majutusest saab välja registreerida kuni 13.00ni.

Koolitajad: Taivo Lehesmets - Pärnumaa KHK lektor, Arne Õismaa -Pärnumaa KHK, metsanduse kutseõpetaja ja praktikajuhendaja, Väino Lill - Pärnumaa KHK  jahinduse kutseõpetaja, Kaja Hiie  - Pärnumaa KHK  metsanduse kutseõpetaja
.
Maksumus: Koolitus, materjalid, kohvipausid, õppekäikude transport, ööbimine on osalejatele tasuta.

Programmijuht: Piret Koorep, Pärnumaa KHK Voltveti koolituskeskuse juhataja
Info ja registreerimine:  Tel 51 68 099; E-mail piret.koorep@hariduskeskus.ee ja http://www.hariduskeskus.ee/index.php?id=1025

Õige vastus: küsides apteegis sama toimeainega ravimite hulgast soodsaimat.

Ravimites on mitmeid aineid, aga ainult ühel neist (mõnikord ka rohkematel) on raviv toime. Selliseid aineid nimetatakse toimeaineteks. Teised ravimi koostisosad ehk abiained annavad kas värvi, hoiavad ravimit koos vms. See kehtib nii käsimüügis vabalt saada olevate kui ainult retsepti alusel müüdavate ravimite kohta. Sama toimeainega ravimeid on sageli mitmeid, kuid  maksavad - erinevalt. Miks? Hind sõltub sageli sellest, kas tegu on originaal- või geneerilise ravimiga.

Mis on originaalravim, mis on geneeriline ravim?
Ravimi teekond, alates selle loomisest kuni apteegiletile jõudmiseni on  kallis ning pikk protsess. Seepärast on ravimi leiutanud ja turule toonud firmal õigus patendiajale ehk ravimi ainumüügiõigusele (tavaliselt umbes 10 aastat), et saada oma leiutatud nn originaalravimist kasu ning säilitada motivatsioon ka edaspidi uute ravimite  väljatöötamiseks. Peale patendiaja lõppu võivad hakata ka teised firmad tootma ravimit, mis sisaldab täpselt sama toimeainet kui originaalravim ning on mõeldud täpselt samade haiguste raviks. Neid nimetatakse geneerilisteks ravimiteks, vahel kasutatakse ka nimetust koopiaravimid või geneerikud.
Geneeriline ravim on sama efektiivne, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim, kuna sisaldab sama toimeainet samas koguses kui originaalravim ja on kontrollitud Ravimiametis.

Miks on hind erinev?
Geneeriliste ravimite tootjad ei kanna kulutusi, mis on seotud ravimi leiutamisega ja turule toomisega. Samuti ei pea geneerilise ravimi  tootja läbi viima kalleid kliinilisi uuringuid, tõestamaks ravimi toimet konkreetse haiguse korral, nagu seda teeb originaalravimi tootja. Seetõttu saab geneerilise ravimi tootja müüa ravimit tunduvalt odavamalt kui originaalravimi tootja. Tavaliselt on apteegis müügil erinevate ravimitootjate poolt valmistatud sama toimeainega geneerilised ravimid, nende hinnatase võib olla erinev, kuid nad on kõik sama toimega.
Geneerilised ravimid on reeglina odavamad kui originaalravimid, erinevatel geneerilistel ravimitel võib olla erinev hind, kuid nad on kõik sama efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud.
Osake ja julgege apteekrilt küsida odavaimat ravimit

Arstil on kohustus kirjutada ravimiretsept enamasti toimeainepõhiselt ehk viisil, mis apteegis võimaldaks inimesel valida talle sobivaima hinnaga ravimi. Samuti on apteekril kohustus pakkuda inimesele kõige soodsamat sama toimega ravimit, kuid osake ja julgege seda kindlasti ka ise küsida!

Kokkuhoid võib olla märkimisväärne.
Võtame näiteks suhteliselt sageli (eriti vanemaealiste hulgas) esineva kõrgvererõhktõve ja sellega tihti kaasuva kolesterooliprobleemi. Vererõhu ja kolesterooli ohjamiseks on harilikult vaja enamat kui ühte ravimit. Haigekassa tehtud arvutused näitavad, et kui inimene tarbib Eestis hetkel enimkasutatava kaubamärgiga vastava toimeainega vererõhu ja kolesterooli ravimeid, maksab ta kuus umbes 310 krooni. Kui ta kasutaks aga soodsaimaid saadaolevaid sama toimeainega ravimeid, maksaks ta kuus 85 krooni. Vahe ühe kuu kohta on 220 krooni, aasta peale tuleks kokkuhoid aga juba ligi 3000 krooni. Seega tasub apteegist soodsaimat sama toimeainega ravimit alati küsida, rahaline kokkuhoid võib olla märkimisväärne!

Politsei- ja Piirivalveamet annab teada, et vastavalt Läti Vabariigi Valitsuse määrusele, taaskehtestatakse Läti Vabariigis kõikides piirpunktides piirikontroll ajavahemikul:

24.05.2010 kuni 01.06.2010

Piirikontroll taaskehtestatakse seoses NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungi toimumisega Riias ajavahemikul 28. maist kuni 1. juunini 2010.

Politsei- ja Piirivalveamet soovitab kontrollida oma reisidokumendi kehtivust ning arvestada, et piiriületus võib võtta tavapärasest rohkem aega. EL kodanikud saavad Läti Vabariiki siseneda reisidokumendi või ID-kaardi ettenäitamisel. Kolmandate riikide kodanikel peab piiriületusel kaasas olema reisidokument (pass) ja Schengeni viisaruumis viibimise õigust tõendav dokument.